Aina suurem tähelepanu on korrektsetel ja mugavatel hoovidel

13.05.2021

Ilusad ilmad kutsuvad aina enam õue lõõgastuma ja päikest nautima, ent mis teha, kui kortermaja hoovis vaatavad vastu prahti üle ajav prügikast ja inetult vihmaveerenni külge kinnitatud jalgrattad? Õige vastus on, et hoov tuleb korda teha, lilled ja taimed kasvama panna ning prügikastid ja jalgrattad miljööga sobivasse majakesse paigutada. 

Täna võib öelda, et aiandus on meie inimeste jaoks üks levinumaid harrastusi ja seda ka linnaaiades. Nii algatas ka Tallinn 2018. aastal linnaaiandust toetava projekti (link: https://www.tallinn.ee/est/keskkond/Linnaaiandus), mille eesmärk on: juurutada keskkonnateadlikkust ja rohelist mõtteviisi, luua hariv õpikeskkond, soodustada tervislikku ja aktiivset eluviisi, mitmekesistada avalikku linnaruumi ja soodustada ühistegevust, heanaaberlikkust ja kogukonnatunnet. Ilmselgelt aga ainult lilledest, mesilastest ja liblikatest hubase hoovi loomiseks ei piisa ning seetõttu võiks iga ühistu või majaomanik mõelda kenale eritellimusel valmistatud puidust prügimajale ja samas stiilis tehtud kuurile ning katusega turvalisele lukustatavale jalgrattahoidikule.

Mitmed omavalitsused on selleks loonud ka korteriühistutele suunatud toetusprogrammid, näitena võib jälle tuua Tallinna „Hoovid korda!” toetuse (link: https://www.tallinn.ee/Teenus-Hoovid-korda-toetus), mille eelarve oli 2021. aastal 760 000 eurot ning allinna linnas tegutseval korteriühistul oli võimalik taotleda linnalt toetust õuealade heakorrastamiseks kuni 70% projekti maksumusest. Maksimaalne toetus ühe taotleja kohta on seejuures 16 000 eurot aastas ning 40 000 eurot ühe hoovi kohta.

Prügimajadele mõtlevad ühistud aina enam ka seetõttu, et prügisorteerimine on trendikas ning tihtipeale seisab ühe maja kõrval vahel 3-4 erivärvilist prügikasti erinevate jäätmete jaoks. Kahjuks häirivad need üldmuljet hoovist ja majast ning vahel kipuvad ka loomad-linnud prahti kastist välja kiskuma. Talvel lumega on aga kehv prügikasti kaant kergitada.


Seega tasub ühelt poolt mõelda prügimajakest planeerides visuaalsele muljele, teisalt aga majaelanike mugavusele. Kas prügimaja peaks lukus käima? Milline lukk on mugav – kas võtmega, koodiga või mingit muud moodi avatav? Ehk piisab lihtsalt avatud varjualusest, aga äkki oleks hea hoopis suurem majake, et sinna paigutada ka aiatööriisad ja muruniiduk? Kõige lihtsam on võtta ühendust mõne kogemustega ehitajaga ning temaga küsimusi ja vastuseid põrgatades jõuda parima lahenduseni. Mõttetöösse võiks ühistu juhatus kaasata ka teised majaelanikud, sest teinekord asub hea nõu siinsamas.

Edu kauni hoovi rajamisel!