Koos kevadega jõudis kätte aeg terrassiehituseks!

06.04.2021

Ehitusmaterjalide müüjate sõnul hoogustub igal kevadel terrassimaterjali müük ja mitte ainult – materjali soetatakse aina enam ka varjualuste, mängumajade, jalgrattakuuride ja aedade ehitamiseks. Aastatega on võimalused avardunud ning täna võib igaks ehitada endale omanäolise ja just enda vajadustepõhise mõnusa kodupikenduse värskesse õhku. Aga millest alustada?

Esmalt muidugi tuleb leida terrassiks õige koht, teha mõõdistused ning projekt, arvutada välja tulevase terrassi suurus ning valida materjalid. Seejärel valmistada ette ala – pikemaajalisema tulemuse saamiseks tasub plats pinnasest tühjaks kaevata ning liiva või kruusaga täita, et vältida taimede kasvamist terrassi alla ja läbi tulevase terrassi laudade. Võib ka lisada vastava umbrohuvastase kile, kust vesi läbi imendub, aga mis ei lase taimedel kasvada.

Harilikult ehitatakse vundament veidi maapinna külmumispiirist madalamale ehk umbes ühe meetri sügavusele. Enimkasutatavad on ehitusplokid, sest rakiste ehitamine ja betooni valamine on aeganõudev ning tüütu. Aga on ka uudsem variant – kasutada spetsiaalseid reguleeritavaid terrassijalgu, mis teeb vundamendi ehitamise eriti kiireks ja lihtsaks. Unustada ei tohi aga ühelgi juhul loodimist, sest viltust põrandat ei soovi keegi! Parem mõõta üheksa korda, kui kogu elu kahetseda. 

Seejärel tuleb paika panna ja vundamendi külge kinnitada alusroovitus, mis peaks terrassi jätkusuutlikkust silmas pidades kindlasti olema immutatud puidust. Roovituse ja vundamendi vahele käib hüdroisolatsioon, et kivimaterjali niiskus liialt puitu mädandama ei hakkaks. Selleks sobib näiteks ruberoid. Kindlasti ei tohi puitprusse asetada otse maapinnale, vaid vahele tuleb jätta piisav, umbes 20 mm või isegi suurem õhuvahe. Prusside paksuseks sobivad 50×100, 50×150 või ka 50×200 mm. Vundament peaks prusse toetama vastavalt prusside paksusele – õhema materjali puhul tihedamalt, näiteks 50×100 mm prussi puhul võiks vahe olla mitte suurem kui üks meeter. Konstruktsiooni piisava jäikuse tagab roovituse samm, mis õhema terrassilaua puhul võiks olla kuni 400 mm. 

Terrassilaudade levinumad ristlõiked on 28×95, 28×120 ja 33×95 mm, aga on ka muidugi muid mõõte. Kõige populaarsem terrassilaud on täna immutatud või termotöödeldud mänd, aga aina enam kasutatakse ka ilmastikukindlamat lehist. Muide, terrassimaterjalina on lisaks puidule pakkuda ka plastik- ja komposiitmaterjale, aga nende kasutamisel võiks alusroovitus olla samas materjalist. Hiljemalt enne terrassilaudade kinnitamist mõelge kindlasti välja ka, kas soovite terrassile tulevikus valgustust ja/või elektripistikuid – juhtmete vedamine hiljem on päris tülikas. Aga pikendusjuhtme kasutamine meie niiskes kliimas on ohtlik.

Puidust terrassilauad kinnitatakse roovituse külge väikeste vahedega, et jätta puidule vastavalt ilmastikule paisumis- ja kahanemisruum. Kõige ilmastikukindlam on kinnitada lauad terrassikruvidega, mis ei anna puidu kuivades järele. Lehise ja termotöödeldud materjali kinnitamiseks kasutatakse roostevabasid kruvisid – nii ei teki kinnituskohtades ajapikku toonimuutuseid. Samasuguse laudise võiks paigaldada ka terrassi külgedele, et üldmulje uuest puhkekohast jääks kenam. Soovi korral võib ehitada terrassile ka samast materjalist piirded.

Edasi on oluline oma puidust terrassi igal aastal hooldada – selleks on olemas õlid, peitsid ja värvid. Igale maitsele leidub ehituspoodides oma.

Head planeerimist, ehitamist ja uue terrassi nautimist!