Kuidas ehitada oma koju parim saun?
01.05.2022
Saun on eestlase identiteedist ja juurtest lahutamatu. Võimalusel mahutame sauna isegi linnakorterisse, aga ühes õiges maakodus on saun loomulik osa tervikust.
Sauna ehitamist või renoveerimist alustatakse mõistagi planeerimisest. Mõnikord on ruum juba olemas ning dikteerib ülejäänu. Saunamaja eraldi ehitades on võimalik planeerida leili-, pesu- ja puhkeruum perele sobiva suurusega. Kui muus osas on saunamaja ehitamine võrreldav suvila ehitamisega, siis erilist tähelepanu vajavad küttesüsteem, ventilatsioon ning leiliruumi sisustamiseks kasutatavad materjalid.
Iga puit ei sobi sauna
Leiliruumi laudis peab olema kuuma- ja niiskuskindel. Kõige sagedamini kasutatakse sauna voodriks haaba, leppa või termotöödeldud haavast laudu. Termotöötlus teeb laua küll kallimaks, aga parandab puidu pehkimis- ja ilmastikukindlust ning soojusisoleerivust, samuti tekib siis vähem probleeme niiskusest tuleneva paisumisega. Ka lava ehitamiseks kasutatakse enamasti lepa- või haavapuitu. Okaspuulauda saunas ei kasutata, isegi mitte voodrina, sest kõrge temperatuuri juures hakkab vaik mööda seinu alla voolama.
Sauna puitpindu ei tohi lakkida ega värvida. Enamasti jäetakse need viimistlemata või kasutatakse spetsiaalseid sauna mõeldud viimistlusmaterjale – saunavaha või saunasuppi, mille eesmärgiks on niiskeid pindu kaitsta ning mustust ja vett hüljata. Laudise eluea pikendamiseks võiks pärast iga saunaskäiku saunalava puhtaks teha – pühkida sealt maha nii vihalehed kui ka kehamaskidest tilkunud muda ja sool. Lisaks on tarvis pärast saunatamist ruumi uksed ja aknad avada, et niiskus välja pääseks.
Levinud saunalava tüübid
Lava tüüpe on palju. Otsaseinalava on kõige lihtsam ja levinud konstruktsioon, mis sobib eelkõige väikesesse sauna. Praegu ongi enamik kodusaunu sellisega. Selle eeskujuks on vana suitsusauna tagaseinalava, mis vastab väikese pere vajadustele. Lava pikkuse arvutamisel tuleb aluseks võtta saunaliste arv. Igaühe kohta arvestatakse keskmiselt 60 cm istumisruumi. Lava peaks samas olema nii pikk, et seal saaks soovi korral ka lamada – seega vähemalt 2 m. Lava minimaalne sügavus on 55 cm, aga kui soovitakse laiemat, siis võib olla 90–100 cm.
Ühe teooria põhjal peaks lava asuma meeter allpool lage. Sellest veidi madalamal peaks asuma aste, kuhu on võimalik leilivõtmise ajal jalgu toetada, aga kus sageli jäävad peatuma ka algajad saunaskäijad või tulise leili pelgajad. Selle kõrgus on väga oluline, sest on ju ebamugav leilivõtmise ajal istuda, jalad rippes või põlved lõua all. Astme kõrgus maast võiks olla 45–46 cm. Kui on leiliruumis mitu astet, siis järgmine aste võiks olla eelmisest umbes 45 cm kõrgusel. Viimase astme ja lae vahele võiks ruumi jääda vähemalt 120 cm.
L-tüüpi ehk nurgalava on tekkinud tänapäeval. Selle puhul on leiliruumi pindala 1–1,5 m² suurem. Nurgalaval on õdus vestelda, olenevalt kerise kaugusest on võimalik valida erinevat kuumust.
U-tüüpi ehk raamlava on palju kasutatud Soomes. See annab saunalistele parima suhtlemisvõimaluse. Lava mõõtmed tuleb valida selliselt, et istumiseks pole vaja kasutada ebamugavaid nurgakohti. Loomulikult suureneb sellega leiliruumi pindala, mis peab olema vahemikus 7–18 m². Muidugi tõuseb siis märgatavalt ka küttekulu. Hea paigutuse korral saab sellisel laval kolm inimest isegi lamada.
II-tüüpi ehk suhtluslava on parim suurema saunaliste hulga puhul. Leiliruumi pikkus määratakse inimeste arvu järgi, kahe lava vahelist kaugust mõjutavad ainult kerise mõõtmed. Kui saunalisi on ligi kümme, võib kerise paigutada ruumi keskele ning siis saab U-tüübiga sarnase paigutuse. Kuid kodus ja suvilas seda tavaliselt vaja ei lähe.
Puu- või elektrikeris?
Kui laudis ja lava tüüp on valitud ning hooldusnipid teada, võib edasi liikuda olulisima ehk kerise juurde. Kerise valikul on esmatähtis lähtuda sauna suurusest ning võimalustest. Tavaliselt on elektrikeris kasutuses linnakodu saunades ja puukeris on omakorda esimene valik maakodus. Kerise puhul kehtib reegel, et mida suurem leiliruum, seda võimsam peab olema keris, sest nii saab sauna mõistliku ajaga kuumaks kütta. Ka akna olemasolu leiliruumis nõuab võimsamat kerist, sest väljast sisse imbuv külm õhk pärsib ruumi kuumakskütmist.
Puukerist saab kasutada igas leiliruumis, millel on olemas korsten või korstna paigaldamise võimalus. Puukerisel on elektrikerise ees mitmeid eeliseid – see loob õige eestlasliku saunameeleolu ja aitab kaasa paremale õhuvahetusele leiliruumis. Tule praksumine saunaahjus ning valgusmäng läbi klaasukse on elamus, mida iga saunaline oskab hinnata. Kindlasti on puudega kütmine ka oluliselt soodsam kui elektriküte. Samas kipub puukerise puhul nõrkuseks olema pikem ja tülikam kütmine. Teisisõnu: sauna kuumaks ajamiseks kulub rohkem aega, enda tööpanust ning ka kütmise kogemust. Puukerisega on keerukam hoida ühtlast temperatuuri, sest kütmisel on vaja arvestada puude kogust ja kerise suurust, et sobivat temperatuuri saavutada.
Elektrikeris pakub kasutajale suuremat mugavust, sest selle kütmine on lihtsam ning taimeriga saab ajastada sauna kütmise täpselt sobivaks kellaajaks. Elektrikeris tagab kogu saunaskäigu ajaks ühtlase soojuse, sest kerise termostaat kontrollib määratud temperatuuri jooksvalt ning kütab vastavalt vajadusele.
Elektrikerist valides on võimsuse arvutamiseks lihtne valem: nii suur, kui on sauna kubatuur, tuleb valida ka elektrikeris. Näiteks 8-kuupmeetrisesse sauna sobib 8-kilovatine keris. Kui sauna mõni sein on soojustamata telliskivi või klaasiga kaetud, siis lisandub kerise võimsusele niisama palju kui sauna mahu suurendamine 1,2 kuupmeetri võrra iga ruutmeetri kohta. Üldreegel on, et nii palksein, kivi, klaas kui ka lihtsalt isoleerimata sein vähendavad kerise võimekust.
Tähelepanu kerise lisadele
Elektrikeriste valik on poodides oluliselt laiem ja valida saab põneva disainiga tooteid ja lisafunktsioone. Kui üldiselt loetakse elektrikerise miinuseks asjaolu, et see kuivatab kõrgel temperatuuril saunaruumi õhku, siis osal tänapäevastel keristel on kaasas aurusti, mis võimaldab ühe nupuvajutusega saada harilikust leilisaunast mõnusa aurusauna. Kui valida mudel, millel on suur kerisekivide maht, tagab niiske sauna ka see, kui kerist kasutada madalal temperatuuril ning ilma aurustita.
Sisekujunduses võidutseb juba mõnda aega looduslähedus, mistõttu on kõige populaarsemad kõrged tornkerised, kus on vähe metallpinda ja palju kive.
Kui keris on paigas, siis ei tohi unustada selle hooldust. Kerisekive võiks kodusaunas ümber laduda või välja vahetada korra aastas. Kerist saab puhastada tavalise sooja seebiveega. Kui elektrikerisel lähevad katki elektritennid, tuleb need kohe välja vahetada. Puukerise korstnaga ühendusi tuleb lasta korstnapühkijal kontrollida ja puhastada igal aastal. Kui keris on õigesti paigaldatud ja korralikult hooldatud, on saunaga kaasnev tuleoht viidud miinimumini.
Õhk peab liikuma
Sauna toimimise seisukohast on oluliseks võtmesõnaks ventilatsioon. Ühtlase leilitemperatuuri hoidmiseks on mõistlik teha õhu mehaaniline sissepuhe kerise kohale, kuna ülemiste kihtide allasurumine aitab vältida erineva temperatuuriga õhu kihistumist.
Samas sõltuvad iga konkreetse sauna puhul head lahendused nii sauna suurusest, kerisest kui ka leiliruumi omapärast, seega tasuks eelnevalt nõu pidada spetsialistiga. Puukerisega saun tagab ise parema ventilatsiooni, samas kui elektrikerise tekitatud soojusenergia lihtsalt pööritab leiliruumis olevat õhku, aga ei taga õhu vahetust.
Elektrikerisega saunas tuleks sissepuhutav värske õhk juhtida kerise kohale, ülemistest kividest ligikaudu poole meetri kõrgusele. Väljatõmbeava parimaks kohaks peavad asjatundjad kohta võimalikult kaugel kerisest lava all, umbes lavalistuja kandade kõrgusel. Teine väljatõmbeava peaks olema võimalikult lae all, mis on mõeldud leiliruumi tuulutamiseks pärast saunamõnusid.
Puukerise puhul tuleb kasutada aga teistsugust õhu juhtimist. Värske õhk juhitakse kerise ette, alla või taha ning väljatõmbeava on lae all. Kui saun asub hoones, peab mõtlema ka sundventilatsioonile ning vähemalt õhu väljatõmme peaks olema mehhaaniline. Saunajärgsele tuulutusele ei tohi omistada vähem tähelepanu kui värskele õhule leilivõtmise ajal, sest niiskus on sauna kui valdavalt puidust rajatise suurim vaenlane.
Eriti suurt rõhku tuleb ventilatsioonile panna keldritesse rajatud saunade puhul. Sealgi on mitu võimalust: lihtsaima puhul juhitakse õhk pesuruumi, kust on loodud omakorda äratõmme.
Puukeris on number üks valik maakodus: loob meeleolu, aitab kaasa õhu vahetusele leiliruumis, on elektriküttest odavam.
Elektrikeris sobib rohkem linnakoju: on mugavam, kütmine on taimeriga ajastatav, kütab vajaduse järgi.
Saunatarkus:
– Okaspuu sauna ei sobi, sest kuuma käes hakkab vaik mööda seina alla voolama.
– Sauna voodriks on enamasti haab, lepp või termotöödeldud haavalaud.
– Sauna puitpindu ei tohi lakkida ega värvida – jäta need kas viimistlemata või kasuta näiteks spetsiaalset saunavaha.
– Mida suurem leiliruum, seda suurem peab olema keris. Näiteks 8-kuupmeetrisesse sauna sobib 8-kilovatine keris.
Allikas: kodu.ohtuleht.ee, moodnekodu.delfi.ee
BRG Ehitus OÜ, https://www.brgehitus.ee
