Küttesüsteemide renoveerimine toob kaasa soojema toa ja väiksemad arved
15.02.2021
Lumerohke ja harjumuspäratuid külmakraade näitav talv on pannud paljusid inimesi mõtlema küttesüsteemide uuendamisele – kellel on mureks ebatavaliselt kõrge elektriarve, kellel ei taga praegune süsteem piisavalt sooja tuba. Enne valiku tegemist tasub rääkida probleemidest oma ala ekspertidega ning pidada meeles, et uus süsteem peab vastama muuhulgas ka tänastele energiasäästunõuetele.
Tõenäoliselt kõige soodsama hinnaga on endiselt kivisöega kütmine, kuid see on määriv ja tolmune töö. Ka puude ning briketiga kütmine nõuab igapäevast kütmismurega tegelemist, alates puude tellimisest ja halgude tuppatoomisest kui tuha väljaviimiseni. Menukaks on Eesti inimeste seas saanud puidupõhine pelletiküte, mida on suhteliselt lihtne integreerida näiteks olemasolevasse õliküttesüsteemi. Igakuiste kulude osas on pelletiküte võrreldav maa- ja õhk-vesisoojuspumpadega, samuti on pelletikatla ostuhind soodne. Samas kui soojuspumbad on mugavusküte, kus omanik ei pea rohkemat tegema kui igakuiseid elektriarveid tasuma, peab pelletikütte puhul kord nädalas ikkagi pelleteid mahutisse juurde valama ning paar korda kuus katelt tuhast tühjendama.
Kõige populaarsemaks kütteks on tänaseks tõenäoliselt kujunenud energiasäästlik maaküte, mille eelisteks on kiire paigaldus, suur efektiivsus ning väikesed püsikulud. Sarnaselt teistele soojuspumpadele ning pelletiküttele saab ka maaküttevõrku lülitada veeboileri. Maaküte vajab aga kütteagrekaatide jaoks piisavalt suurt maa-ala ning selle esmane investeering ei ole just kõige soodsam, kuigi tasub end kiiresti ära. Maaküte on pigem eelistatud just uute majade puhul, vanemate majade omanikud kipuvad minema uuele küttele üle etappidena – kõigepealt puuga köetavast ahjust või õliküttest pelletitele ning alles seejärel õhk-vesi- või maaküttelahendusele.
Seda, et ainult elektril baseeruv küte on kallis, teavad kõik. Soojuspumbad kasutavad toimiseks samuti elektrienergiat, kuid kordades vähem kui elektrikütte puhul. Nii kasutataksegi sageli õhksoojuspumpa ka täiendava küttelahendusena, näiteks lisaks puu- või elektriküttele.
Uue tõusva trendina soovivad järjest enam nii eramute kui ka kortermajade elanikke kütte- ja ventilatsiooniseadmete puhul kaugjälgimist, mis aitab kulusid kontrolli alla hoida. Sellega tehakse teene ka keskkonnale, vältides üle- ja alakütmisi.
