Millal tuleks mõelda katuse vahetamisele?
01.07.2021
Katused on erinevast materjalid ja erineva elueaga, kuid harilikult peetakse Eestis hooldatud ja hästi paigaldatud katuse elueaks umbes 50 aastat. Tõsiselt amortiseerunud katus vajab muidugi uut kesta juba varem.
Esmamulje katuse seisukorrast saab tuvastada visuaalselt – kas katus on lihtsalt vananenud, on seal kivid viltu, plekk läbiroostatud või ruberoid rebenenud? Vahel piisab remondist või värvimisest, kuid enamasti on vanade katuste puhul mõistlik lisaks kontrollida üle kogu katuse kate, neelukohad, korstnad ning kandekonstruktsioonid.
Lisaks on tänapäeva ehitusnõuded karmistunud, sarikate paigutus ja samm on teine kui 30 aastat tagasi. Kui sarikate samm on liiga suur ning need on ise liiga ahtakesed, võib katus hakata läbi vajuma. Päästeametile teeb muret ka vanade majade puhul liialt korstna lähedal asuv puitkonstruktsioon, mis amortiseerunud korstna puhul või osutuda suureks tulekahju ohuallikaks. Samuti puuduvatel vanematel hoonetel sageli korstnapühkija ja päästeameti jaoks mõeldud käiguteed ning katuseredelid.
Ajaliselt kulub spetsialistidel keskmiselt eramu katuse vahetamiseks umbes kuu-poolteist, sõltuvalt maja suurusest, katuseehituse raskusastmest ja konstruktsiooni seisukorrast. Mõistlik on katusevahetus ette võtta kuival perioodil või üldse talvel, sest muidu peab eraldi hakkama kaitsma konstruktsioone vihma- ja tormihoogude eest.
Katusematerjali valik sõltub katusekaldest, konstruktsioonidest ning omavalitsuse nõuetest – mitte igal majal ei lubata näiteks kivi asendada plekiga või eterniit ruberodiga. Iga katusel on oma plussid ja miinused, kivi võib osutuda liiga raskeks, plekk liialt heli läbilaskvaks, tänapäevast eterniiti ei pruugi igas piirkonnas lubada muinsuskaitse. Lisaks tasub arvestada ümbruskonnas oleva kõrghaljastusega – kui teie maja on ümbritsetud mändidega, tasub valida sammalt kannatav katusekate. Soovitusi oskavad jagada nii katuste ehitajad kui ka ehitusmaterjalide müüjad.