Rõdu klaasimine säästab küttearvetelt ning tekitab kasulikku lisapinda
10.03.2021
Aina enam on läinud moodi rõdude klaasimine nii uuematel kui ka vanematel kortermajadel. Üheks põhjuseks on kindlasti hoone väljanägemise parandamine, sest ühtmoodi klaasitud pinnad muudavad maja esmamulje kaunilt ühtlaseks. Tegelikult on aga rõdu klaasimine ka praktiline, kaitstes müra ja tolmu eest, tekitades kasulikku pinda veranda või panipaiga jaoks ning andes säästu küttearvetelt.
Paljusid korteriomanikke häirib ruumipuudus, sest panipaikasid, keldreid ja abiruume ei ole piisavalt. Kui suviti hoiame rõdul jalgratast, autorehve või telkimisvarustust, siis talvel pole see soovitav lume ja külmakraadide tõttu. Samuti teevad esemetele liiga vihma- ja suured tuulehood, aga ka linnaliikluses tekkiv tolm ning kevaditi lendlev õietolm. Paljud kasutavad inimesed soojade ilmadega oma rõdu mõnusaks õues istumiseks, olles paigaldanud sinna õuemööbli või võrkkiige. Seega tasub rõdu klaasimisele mõelda juba pelgalt kuiva praktilise lisaruumi lisandumise tõttu.
Teine oluline põhjus on küttearved, sest korralikult paigaldatud klaasid ei lase läbi tuuleiile ega sademaid, kaitses rõduuksi ja -aknaid ning ka hoone konstruktsioone, kuhu vahele rõdule sadanud vihmavesi või lumest sulav niiskus kipub pugema. See hoiab kindlasti omakorda kokku kütmisele kuluvat energiat ning on maja jätkusuutlikkuse seisukohast positiivne. Ehitusekspertide sõnul on mõttekas on kogu kortermaja rõdude klaasimine võtta ette koos soojustus- ja fassaaditöödega, sest tegemist on omavahel seonduvate töödega, mille eesmärk on ühtmoodi küttearvete vähendamine ning majale ilusama väljanägemise andmine. Ka see tõstab omakorda teie korteri väärtust nii müümisel kui ka väljaüürimisel.
Rõduklaase on turul erinevaid – on raamidega ja raamideta võimalusi. Viimane annab võimaluse kasutada soovi korral rõdu endiselt nii-öelda rõduna, sulgedes klaasid vaid vajadusel. Samuti ei muuda raamideta klaasid oluliselt hoone välimust, mis võib olla oluline omavalitsusest hoone fassaadi muutmiseks loa saamisel. Kui maja välimus praktiliselt ei muutu, ei pea omavalitsused vajalikuks ka loa väljastamist.
Klaasimise hind sõltub eelkõige rõdu suurusest ehk materjalide kulust. Lisaks mängib rolli rõdu kuju ja töö keerukus – sageli on ülemisele korrusele keerukam klaase kinnitada, kuid rippmeetodil täiesti võimalik. Lisaks eestlastele omase privaatsuse suurenemisele tõstab rõdude klaasimine ka turvalisust ning seda eelkõige esimeste ja viimaste korruste puhul, mis on statistiliselt kõige ebaturvalisemad korrused.
Ja muide, rõduklaaside paigaldamine on ei ole kasvav trend mitte ainult kortermajade, vaid ka eramute puhul!
